- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Lastekaitseliidu aastakonverentsil 22. novembril 2016

Vabariigi President Lastekaitseliidu aastakonverentsil 22. novembril 2016 © Rene Riisalu

22.11.2016

Head Lastekaitseliidu aastakonverentsil osalejad.


Poolteist kuud tagasi ametisse astudes alustasin oma esimest kõnet presidendina lastest.

25 aastaga on meil üles kasvanud terve põlvkond noori inimesi, kes on kogu oma elu elanud vabas Eestis. Täna sünnivad juba nende lapsed. Vaba Eesti laste lapsed.

Sama kaua kui meil on taas olnud oma riik, on Eestis kehtinud ka ÜRO lapse õiguste konventsioon. Selle aja jooksul saavutatule ning eesseisvatele ülesannetele tänasel konverentsil vaadataksegi.

Veerand sajandit. Kui kiiresti on see aeg läinud – ja samas, kui palju on maailm ja Eesti selle ajaga muutunud.

Muutuste puhul on oluline meeles pidada, et need ei ole meile antud kusagilt väljastpoolt, meist sõltumata. Me ise loome Eestit ja maailma enda ümber, iga päev oma tegemiste ja tegematajätmistega, ütlemiste ja ütlematajätmistega. Igaüks ise ja koos teistega. Kehastades ise järjekindlalt seda muutust, mida näha soovime – ka siis, kui tulemused lasevad ennast veidi oodata.

Meie laste silmades – hommikusöögilauas, klassiruumis või ühistel ettevõtmistel, näiteks kohalikul talgupäeval kaasa lüües, näeme kõigi seniste põlvkondade tarkust aegade alguseni välja, aga samuti homset ja ülehomset päeva. Meie vastutus on hoida nende usku iseendasse, usku Eestisse ja usku turvalisse tulevikku.

Tänaste laste puhul me teame, et neil on lootust elada 100-aastaseks ja kauemgi. See on väga pikk aeg, mille jooksul jõuab palju. Nemad – koos oma laste ja lastelastega – tähistavad aastal 2118 Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva. Nad käivad laulupidudel, loovad ja hoiavad meie kultuuri, õpivad ja õpetavad suurepärastes Eesti ja muu maailma koolides, võistlevad teadusgrantide nimel, leiutavad, ehitavad ettevõtteid ja vabaühendusi, toovad medaleid spordivõistlustelt, kasvatavad rõõmsaid lapsi. Selles võime kindlad olla, kui hoiame kasvatades alles nende eneseusu ja -kindluse, aga ka kindla teadmise, et neid nende püüdlustes toetatakse: kodus, koolis, trennis, avalikus ruumis.

Peame arvestama, et tänases ühiskonnas toimuvad muutused üha kiiremini. Me oleme pikalt saanud elada teadmises, et iga järgmine põlvkond on eelmisest rohkearvulisem ja haritum, kuid et laias laastus toimuvad asjad ikka samamoodi nagu seni. Lihtsalt pisut paremini, järk-järgult täiustades väljakujunenud süsteemi. Tänased tulevikutrendid ei ole aga enam sellised nagu need, millega harjunud oleme.

Selles üha kiiremini toimivas maailmas võime olla kindlad, et tänaste laste elu, need ees seisvad 100 ja rohkemgi aastat, saab olema väga erinev meie ja meie vanemate omast. Kuid milline täpselt, seda me ei tea. Kui paljusid tänaseks igapäevaseid asju nägime ette 15 või 25 aastat tagasi toonaseid prognoose tehes?

Nii pole meil ka mõtet arvata, et saame leida vastuseid kõigi tulevikus ees ootavate situatsioonide kohta. Küll aga saame mõista, kust me stardime, omada visiooni ning olla valmis kiiresti reageerima – ja aidata sellisesse maailma kohaneda ka meie lastel. Siin on abiks väärtused, mis on kirjeldatud laste õiguste konventsioonis. Kõik lapsed on üheväärsed. Igaühel on õigus oma arvamusele ja selle vabalt väljendamisele, õppimisele, kaitsele ülekohtu eest, eraelu puutumatusele. Et õigustega käivad käsikäes kohustused, vabadusega vastutus.

Edukas ja turvaline Eesti on vabade ja väärikate, uudishimulike ja enesekindlate kodanike Eesti. Minu sügav tänu ja lugupidamine teile, kes te oma igapäevase tööga aitate sellist Eestit luua. Head ja sisukat konverentsipäeva teile!