President Karise pressiavaldus pressikonverentsil Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõiga

Hea Volodõmõr

Me mõistame teineteist sõnadeta. Meie rahvaid ühendab sarnane ajalugu, arusaamine täna toimuvast ning vaade tulevikku. Eesti ja Ukraina on mõlemad lahutamatu osa Euroopa ruumist.

Kohtusin Euroopa piirilinnas Narvas Ukraina sõja veteranidega. Nad ütlesid, et nad on kuulivestiks Euroopale. Ukraina on hoidnud pimedat julmust Euroopast eemal. Imperialismi, mis näeb inimese asemel territooriumi. Režiimi, mis tunnistab ainult toorest jõudu. Võimu, mis püsib hirmul.

Mida saab Eesti Ukraina toetuseks teha? 

Ukraina koht on Euroopa Liidus ja NATOs. Euroopa liikmesuse lubadus ei saa jääda vaid paberile. Eesti toetab Euroopa Liidu ja Ukraina liitumisläbirääkimiste kõigi klastrite kiiret avamist. Seda  juba sel suvel. Nüüd, juunis. Sest takistusi selleks enam ei ole.

Ukraina rahvale on ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga mitte kauge lootus vaid põhjendatud ootus. See selge siht on ukrainlasi ühendanud, andnud neile võimaluse hoida tulevikku enda käes. Euroopale ja Euro-Atlandi ruumile tähendab Ukraina liitumine võimalust muutuda tugevamaks.

Teiseks – ühine surve sõja õhutajale, käivitajale ja pidajale, Venemaale peab suurenema. See tähendab olemasolevate sanktsioonide järgmist ja Venemaa energiakandjate ja nende transpordi vastu sanktsioonide jõulisemat kehtestamist. 

Oluline on tähele panna ka katseid normaliseerida Venemaa osalust rahvusvahelises elus. Venelased hiilivad tagasi rahvusvahelisesse sporti ja kultuuri, et leevendada negatiivset suhtumist endasse. Selle asemel, et tunda ja kanda vastutust oma juhtide tegevuse eest. 

Ukraina on hoidnud lahinguvälja, nõrgestanud kauglöökidega sõjamasinat rahastavat energiasektorit ning muutnud sõja nähtavaks Venemaa suurlinnades. Venemaa positsioon on nõrgenenud ja valikud vähenenud. Venemaa viimaseid raketirünnakuid tsiviilelanike ja -objektide vastu võib tõlgendada kui soovina destabiliseerida ühiskonda, aga seda võib võtta ka kui meeleheidet.   

Kuna kõne all on Euroopa julgeolek, siis Euroopa peab olema valmis ühel hetkel istuma laua taha. Ühise mandaadi ja ühiselt kujundatud seisukohtadega. Nõustume ukrainlaste sõnastatud põhimõttega: „Mitte midagi Ukrainast ilma Ukrainata, mitte midagi Euroopast ilma Euroopata“.

Või nagu eelmisel nädalal siinsamas Kadriorus Ukraina peaminister mulle kinnitas: „Oleks väga imelik kui Euroopat ei oleks laua taga.“ Lahenduse saavutamiseks ja Euroopa julgeoleku tagamiseks pikaajaliselt on mõistagi oluline roll ka Ameerika Ühendriikidel.

Üks keskne teema on vastutus sõja põhjustamise ja sõjakuritegude eest. 

Samuti lahenduste otsimine küüditatud Ukraina laste teemal, seda nii rahvusvahelises koalitsioonis, kahepoolselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. 

Kolmandaks, mida Eesti ja muu demokraatlik maailm teha saab, on õppida ukrainlastelt. Teha praktilist koostööd, saada uusi teadmisi ja kogemusi. Seda eriti Ukrainas kiirelt arenenud kaitsetööstuse valdkonnas. Aga ka laiemalt – näiteks kuidas hoida majandust ja tsiviilelu sõjaolukorras toimivana.   

Viimased kuud on toonud sõja meile lähemale. Peame suurendama ühiskonna valmisolekut ja kriisikindlust kogu Euroopas ja demokraatlikus maailmas laiemalt. Põhjala ja Baltimaade koostööformaat NB8 on üks näide, kuidas riikidel on võimalik oma julgeolekut ühise piirkonnana kasvatada. 

Hea Volodõmõr. Eestlastena imetleme ukrainlaste ja isiklikult teie sitkust. 

Tänan, et tulite koos abikaasaga Tallinna ja et meil on võimalus osa saada teie rahva ja teie isiklikust meelekindlusest.