Vabariigi Presidendi pressiavaldus Soome riigivisiidil: Eesti ja Soome tegutsevad ühises julgeolekukeskkonnas

Hea Alex

ajakirjanikud

daamid ja härrad

Tänan teid sooja vastuvõtu ning minu ja mu abikaasa Sirje võõrustamise eest meie riigivisiidil Helsingisse. Visiit on toonud kokku nii Eesti poliitilise juhtkonna kui ka tugevad äri- ja kultuuridelegatsioonid.

See näitab meie suhete ulatust ja sügavust ning rõhutab, et Eesti ja Soome koostöö ei piirdu ainult valitsustega, vaid seda toetavad võrdselt mõlema riigi ühiskonnad, majandus ning inimesed.

See visiit toimub ajal, mil Euroopa julgeolekukeskkond nõuab selgust ja järjepidevust. Eesti ja Soome ei ole lihtsalt head naabrid ning sõbrad.

Me tegutseme ühe strateegilise piirkonnana. Meie tihedad suhted on kujunenud aastakümnete jooksul ning nende aluseks on ühised kogemused ja vastastikune usaldus. Tänapäeval on neil selge strateegiline tähendus.

Keskendusime oma aruteludes praktilisele tulemuslikule koostööle. Mõlema riigi majandused on tihedalt seotud ning me jagame sama julgeoleku- ja majandusruumi.

Näeme selget potentsiaali laiendada oma koostööd sellistes põhivaldkondades nagu kaitsetööstus, kõrgtehnoloogia ja esmatähtis taristu. Seda kajastab mõlema poole äridelegatsioonide kohalolek.

Kultuurikoostöö on endiselt meie suhete tähtis osa. Kultuurikogukondade tihe suhtlus tugevdab vastastikust mõistmist ja toetab meie ühiskondade pikaajalist vastupanuvõimet. See mõõde tugevdab usaldust, millel rajaneb kogu muu koostöö.

Niisugune tihe kahepoolne koostöö on osa laiemast piirkondlikust raamistikust. Põhja- ja Baltimaade koostööformaadist NB8 on saanud üks sidusamaid ja strateegiliselt olulisemaid piirkondlikke partnerlusi Euroopas.

Seda ei erista teistest ainult geograafiline lähedus, vaid ka ühine arusaam ohtudest ja suur usaldus. Peaksime seda formaati süstemaatilisemalt kasutama, kooskõlastades tihedamalt oma seisukohti ja tagades, et meie tegevused toetavad üksteist.

Eesti ja Soome tegutsevad ühises julgeolekukeskkonnas. Läänemere piirkonda tuleb mõista kui ühte tegevusruumi, milles areng nii merel, õhus kui ka allpool maapinda on omavahel seotud. See nõuab pidevat koordineerimist, teabevahetust ja valmisolekut.

Tugevam piirkondlik koostöö tähendab ühtlasi tugevamat NATOt ja võimekamat Euroopa Liitu.

Hoolimata käimasolevast konfliktist Lähis-Idas ja muudest keerulistest olukordadest ei tohi me unustada Ukrainat. Teame oma ajaloost, mida tähendab jääda suurte protsesside ja konfliktide varju. Kinnitan teile, et meie toetus Ukrainale on vankumatu.

Venemaa suhtes on meie seisukoht samuti selge. Venemaa kujutab endast jätkuvalt suurimat ohtu Euroopa julgeolekule. Tema agressioon Ukraina vastu seab kahtluse alla Euroopa stabiilsuse aluspõhimõtted.

Meie vastus peab olema kindel: jätkuv toetus Ukrainale, pidev surve Venemaale ning selge pühendumine Euroopa kaitsevõime suurendamisele ja tugevale transatlantilisele koostööle.

Euroopa peab olema iga laua taga, kus arutletakse Euroopa julgeoleku üle. Rahuläbirääkimised Ukrainas ei näi praegu edenevat, kuid valmis tuleb olla kõigeks. Euroopa peab asuma tugevale positsioonile, et saaksime aidata Ukrainal saavutada õiglane ja kestev rahu.

Ukraina tulevik on NATOs ja Euroopa Liidus. Me toetame seda teed.

Samal ajal peame vaatama otsestest julgeolekuprobleemidest kaugemale. Meie pikaajaline tugevus kujuneb tehnoloogia ja hariduse kaudu. Peame tähtsaks koostööd sellistes valdkondades nagu tehisaru ning digitaristu ja -oskused.

Eesti ja Soome on mõlemad arenenud digiühiskonnad. Koos töötades saame uusi tehnoloogiaid paremini kasutada: parandada tootlikkust, tugevdada avalikke teenuseid ja kehtestada ühised standardid, mis tagavad nende kasuliku mõju.

Eesti ja Soome teevad tihedat koostööd, kuna see teeb meid tugevamaks. Meie koostöö on praktiline ja tulevikku vaatav, põhineb usaldusel ning aitab otseselt suurendada kogu piirkonna julgeolekut ja stabiilsust. Just nii liigume ka edasi – üheskoos.

Aitäh!