President Alar Karise pressiavaldus Läti riigivisiidi pressikonverentsil

Hea Egils, head ajakirjanikud, kallid sõbrad!

On tore olla Riias, ajaloolise Liivimaa keskuses. Tartlasena ma tean, milline tõmbejõud võib olla Riia linnal. Siin on Eesti eliit käinud omandamas insenerioskusi, samal ajal kui Lätist käidi humanitaarvallas kõrgharidust saamas Tartu Ülikoolis. 

Riigivisiit annab võimaluse väljendada rõõmu, et Eesti ja Läti on heade naabrite ja lähedaste sõpradena samameelsed pea kõiges, aga teisalt saame avameelselt ka küsida, mida saaksime paremini ja mida oleme jätnud unarusse.

Üks läbiv märksõna meie tänastel kõnelustel on olnud ühendused. Alustada võiks mõnest väga elulisest näitest, sest meie kodanikud toimetavad üha agaramalt piiriüleselt ja väikesed praktilised asjaolud kujunevad tihti määravaks.

Nii tunnen ma nõutust, et Eesti digiretseptiga saab ravimi osta ka näiteks Portugalis, kus president Levits hiljuti visiidil käis, kuid see pole võimalik Lätis. Miks? Kes teab vastust? Igatahes tuleb see känd, mille taha on kinni jäänud piiriüleselt toimiva digiretsepti lahendus, nüüd leida ja välja juurida. Eriti kuna teame, et Eesti, Läti ja ka Leedu tarkvarasüsteemid toetavad juba vastakuti meie ID-kaarte ja digiallkirju.

See viitab, et peaksime senisest rohkem mõtlema, kuidas riikidevahelist andmevahetust kasutada meie mõlema hüvanguks. Maksu- ja tollivaldkonnas, samuti rahvastikuregistriga seoses on üht-teist juba suudetud ära teha, aga lahendusi vajavaid valdkondi on märksa rohkem. 

Teine lihtne näide, mis lahendust ootab, on pandipakendi süsteem. Me tarbime rõõmuga üksteise toodangut, meie vastastikune kaubavahetus on edenenud, aga pandipakendi süsteeme pole me veel ühtlustada jõudnud. See oleks aga väike kuid oluline samm puhtama keskkonna loomisel. Samal ajal on Läti suuruselt meie teine kaubanduspartner. Läinud aastal suurenes Eesti eksport 63% ja import Lätis 35 protsenti.

Muidugi tegime täna ka juttu suurejoonelisest raudteeprojektist Rail Baltic, mille puhul kehtib lihtne põhimõte: mida rohkem ära teeme, seda lihtsam on tõestada Euroopa Komisjonile, miks väärime selle projekti rahastamist. Aga neid tegusid peaksime kavandama ning ellu viima justnimelt koos.

Kui iga Balti riik mõtleb esmajoones, kuidas pigem parandada riigisiseseid ühendusi, siis muutub Rail Balticu eesmärk ähmasemaks. Oleme ühel meelel selles, et Rail Balticu raudteeühendus ehitataks valmis täismahus, kolme Balti riiki ja meid kõiki Euroopaga ühendava raudteena.

Energeetika vallas on Venemaa agressioonist tingituna meie ette kerkinud senisest keerukamad küsimused. Üks neist näiteks Balti elektrivõrkude Venemaast ja Valgevenest sõltumatuks muutumine ehk desünkroniseerimine, mille kiirendamine on vajalik, kuid Eesti ei soovi suurendada võimalikke riske.

Saame tõdeda, et Vene fosiilkütuste sanktsioneerimine aitab kaasa rohepöördele, andes investeerimiskindluse kulukatele roheprojektidele. Meie delegatsioonis on majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ja kliimaminister Kristen Michal, kes kõige muu seas ka nendel teemadel saavad sõna sekka öelda.

Kliimaneutraalsuse saavutamise eeltingimus on üleminek taastuvenergiale, sealhulgas meretuuleparkide rajamine. Ühes sellega kerkib spetsiifiline ühenduste teema: meretuulepargid tuleks kaablitega liita, et need saaksid edukalt toimida täiendavate riikidevaheliste elektriühendustena. Siin on 8 riiki juba koostööd alustanud, Eesti ja Läti nende seas.

Regionaalne võimearendus ja ühishanked on uued märksõnad kaitsealases koostöös. Toetame Läti otsust kohustuslik ajateenistus taastada – see põhimõtteline samm on kõigi NATO liitlaste huvides. 

Peatsele NATO tippkohtumisele Vilniuses läheme vastu Lätiga sarnaste seisukohtadega, mis puudutavad veenvat kaitse- ja heidutushoiaku kohandamist, kaitsekulutuste tõstmist, samuti teekaarti Ukraina liitumiseks alliansiga. 

Viimane on oluline element meie ühises toetuses Ukrainale, võitluses Venemaa brutaalse agressiooniga. Nii Eesti kui Läti toetavad Ukrainat jäägitult. Koos seisame ka selle eest, et Venemaa rolli rahvusvahelistes organisatsioonides otsustavalt piirata, tõhustada sanktsioone ning toetada Venemaa sooritatud sõjakuritegude ja sõjakurjategijate kohtu ette toomist.

Riigivisiit on väärikas raam meie suhetele. Selle sisse, sarnaselt mõnele kunstiteosele, mahub hulk jooni ja värve ja meie suhteid kujundavad lugematud tegurid. Meie rahvad panustavad nendesse suhetesse igal tasandil. 

1919. aasta oktoobris, kui Eesti soomusrongid jõudsid Riiga, tervitas neid ajalehes “Bribwà Seme” avaldatud pöördumine eestlaste poole: “Meid toetades – toetate teie ka ennast.” See sajandi vanune lause kehtib tänini. Igas meie omavahelises ettevõtmises.

Paldies.