President Alar Karise avaldus pressikonverentsil Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieriga

Hea Frank-Walter, head ajakirjanikud, kallid sõbrad!

Oleme siin Kadriorus saanud täna pidada tuumaka ja inspireeriva vestluse. Olen tänulik, et mu Saksa kolleeg on pidevalt hoidnud Eestit  oma vaateväljas ja alati suhtunud Eestisse suure sümpaatiaga.

Saksamaa ja Eesti suhted liiguvad mõnusas pärituules. Viimase viie aastaga on Eesti eksport Saksamaale kasvanud rohkem kui 40 protsenti. Saksamaa panus Eesti majandusse on märkimisväärne, ühtekokku 1.3 miljardit eurot investeeringuid Eesti kutse-, teadus – ja tehnikaalasesse tegevusse, tööstusesse ja jaekaubandusse. Me kahepoolne koostöö on väga hea mitmetes eri valdkondades.

Tulevikus loodame veelgi intensiivistada oma regionaalset koostööd läänemere regioonis, näiteks off-shore tuuleparkide rajamisel, sest vajame uusi energiaühendusi ja  taastuvenergiaalikaid.

Meil on jagada  põnevaid edulugusid. Nii on Eesti ettevõte   Skeleton Technologies rajamas juba oma teist tehast Leipzigisse (esimene asub Dresdenis), mis peaks hakkama tootma kuni 12 miljonit superkondensaatorit aastas. Sel moel aitab ka Eesti Saksamaal luua uusi töökohti.

Eesti kultuur on Saksamaal jõuliselt esindatud. Eesti dirigendid (näiteks Paavo ja Kristjan Järvi), orkestrid ja koorid pääsevad lavale Saksamaa kõige ihaldusväärsemates kontserdimajades nagu Hamburgi Elbphilarmonie ja Berliner Philarmonie. Edu on saatnud ka noori Eesti kunstnikke. Viimati oli Berliini filmifestivali filmiturul fookuses just Balti filmikunst.

Meid seovad sarnased väärtused, oleme väga lähedased liitlased Euroopa Liidus ja NATO-s.  Me tegutseme koos selle nimel, et aidata ukrainlastel Venemaa agressioonile vastu seista.

Välihaiglate annetamine Ukrainale koostöös Saksamaaga on üks väga hea näide meie õnnestunud koostööst.

Me mõlemad oleme tugevalt hukka mõistnud Venemaa agressiooni Ukrainas ning jätkame otsustavalt Ukraina toetamist.

Olen nõus oma saksa kolleegiga, kes selle brutaalse agressiooni aastapäeval peetud kõnes väljendas mõtet, et „keegi, kes tellib mõrva ja tapmised, kes käsib Ukrainat pommidega hävitada, lõhub linnu ja röövib lapsi, keegi kes laseb oma sõduritel päev-päeva järel mõttetult verest tühjaks joosta ei lähe iial ajalukku võitjana. Ta on juba ette kaotaja!“

Oleme uhked Eesti panuse üle ja täname Saksamaad, et ta on Ukrainale andnud suuremas mahus abi kui ükski teine Euroopa riik. Tunnustame Saksamaa globaalset panust Euroopa jaoks oluliste teemade edendamisel.

Me jätkame abistamist kuni agressor on tagasi surutud ning Ukraina julgeolek on kindlustatud.

Mainisin tänasel kohtumisel ka oma viimast telefonikõnet Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, milles ta väljendas valmisolekut liikuda kiirelt edasi reformidega, et saaks alustada liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga. Oleme ühel meelel, et nn kiirteed ei saa pakkuda ent ei saa välja tulla ka uute takistustega.

Saksamaa olulisust Euroopa julgeolekus ei ole võimalik ülehinnata. Saksamaal on keskne roll NATO kollektiivkaitses, nii sõjaväljal  kui kõigi vajalike otsuste juures.

Ilma Saksamaata pole toimivat NATOt ega ka tugevat Euroopa Liidu kaitsepoliitikat. Saksamaa otsustavus, julgus suunata Euroopa arengut ning tugev tahe panustada kollektiivkaitsesse on üks alustala, millel rahu Euroopas püsida saab.

Seepärast mõjutab Saksamaa poolt eelmise aasta veebruaris välja kuulutatud pööre Zeitenwende meid siin Eestis samuti otseselt. Eesti tervitab igati Saksamaa samme oma kaitsevõime suurendamisel ning selle rahastamisel.

Euroopa saab olla kaitstud ainult siis, kui meie väed on valmis vastasele vastu astuma. Ohud Euroopa julgeolekule tähendavad, et kõrgendatud kaitsekulutused on pikaajaline vajadus.

Näeme Saksamaa selget pühendumist meie ühise julgeoleku tagamisele. Seda kinnitab tugevalt ka meie tänane kohtumine.

Saksa hävitajad ja õhuväelased on pidevalt osalenud Balti õhuturbes juba sellest ajast saadik, kui Eesti ja teised Balti riigid NATOga liitusid. Ja see on ainult üks viis, kuidas Saksamaa on meie ja meie regiooni julgeolekusse panustanud.

Saame koos Saksamaaga minna vastu mitmetele tuleviku väljakutsetele. Üks neist on seotud senisest keskkonnasõbralikemate energialahendustega ja mõelda,   kuidas tagada head ühendused uutele meretuuleparkidele nii Lääne- kui Põhjameres.

Ja lõpetuseks pole ehk liiast meenutada eestlaste unistust pääseda rongiga Tallinnast otse Berliini. Seni kuni on unistusi, saame jagu mistahes katsumustest ja kord saab teoks ka Rail Baltica raudteeprojekt, millest võidavad nii Eesti, Saksamaa kui kogu Euroopa.