Kõned

Tartu rahu 100. aastapäevale pühendatud pidulikul kontsertaktusel Vanemuise kontserdimajas

Tartu rahu 100. aastapäevale pühendatud pidulikul kontsertaktusel Vanemuise kontserdimajas

Austatud Riigikogu esimees,
välisministrid,
Riigikogu liikmed,
suursaadikud,
daamid ja härrad!

Täna 100 aastat tagasi siin Tartus sõlmitud rahuleping pani punkti ühele suurele imele.
Imele, mille sündi poleks veel mõned aastad varem suurem osa inimesi võimalikuks pidanud.
Eesti oli saanud vabaks riigiks.
Eesti rahvas oli kaitsnud oma vabadust verises sõjas ülekaaluka vaenlase vastu ja võitnud.
Tartu rahuleping mitte ainult ei vormistanud seda võitu juriidiliselt ja diplomaatiliselt, vaid pani aluse ka Eesti laiemale tunnustamisele iseseisva ja suveräänse riigina. Rahvusvaheliste suhete subjekti, mitte objektina.

Kuid teekond võidu ja Tartu rahuni ei olnud kerge. Edu pandiks oli diplomaadisulg, mis astus ühte jalga ühise eesmärgi nimel sõdurimõõgaga. Üks ei oleks saanud teiseta ja vastupidi.
Eesti Rahvavägi oli see reaalne jõud, mis Eestit 1918. aasta raskes olukorras kaitses ja hiljem kogu Eesti territooriumi vabastas.
Ilma selle reaalse sõjalise jõuta oleks Eesti diplomaatide hääl Pariisis, Londonis ja siinsamas Tartus kõlanud väga nõrgana.
Kui üldse oleks kõlanud.

Teisalt pole Eesti kaitsmine vähegi pikema aja jooksul võimalik ilma liitlasteta.

Ilma Eesti diplomaatide jõupingutuseta oleksid ka sõjaväelaste vaprus ja eneseohverdus jäänud vaid lahingumüraks enne strateegilist kaotust, kui parafraseerida klassikuid. Tartu rahu oli Eesti diplomaatia triumf!

Eesti poliitikud, diplomaadid ja sõjaväelased leppisid kokku ühises peamises eesmärgis:
Eesti vabastamine vaenlasest ning seejärel rahu ja laialdase diplomaatilise tunnustuse saavutamine.

02.02.2020

 

Uudised

Presidendi kõnevõistluse võitis Kertu Birgit Anton Tallinna Reaalkoolist

President Kersti Kaljulaidi üleskutse „Kirjuta Eestile“ parima kõne autor on Kertu Birgit Anton Tallinna Reaalkoolist. Tänavu kirjutasid noored Eestist kliimamuutuste keskmes ja kokku laekus pea 60 kõnet.

Kõige enam kirjutasid noored sellest, et Eestil on unikaalne võimalus olla ka kliimamuutustega võitlemisel suunanäitaja ja kaasa aitaja ning ka väike riik võib suuri asju korda saata. Noored tunnevad ka muret selle pärast, millises maailmas nad täiskasvanutena elama hakkavad. Mitmed väljendasid oma mõtteid luulevormis ja video vahendusel.

16–19aastastele noortele suunatud kõnevõistluse parima kõne autor on Kertu Birgit Anton Tallinna Reaalkoolist, kes kannab oma kõne ette sel reedel Eesti tänab sündmusel Tallinnas, kus riigipea annab üle teenetemärgid.

19.02.2020

 

Vabariigi President andis uued auastmed 208-le ohvitserile

Vabariigi President allkirjastas täna käskkirja, millega said uue ohvitseriauastme 208 Kaitseväe tegev- ja reservväelast.

President Kersti Kaljulaid ülendas kontradmirali auastmesse Igor Schvede, kes on Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures, ning kommodoori auastmesse Mereväe ülema Jüri Saska. Koloneli auastme sai Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem Andrus Merilo.

18.02.2020

 

President Kaljulaid Münchenis: Eesti soovib muuta Kolme Mere Algatuse praktilisemaks

President Kaljulaid Münchenis: Eesti soovib muuta Kolme Mere Algatuse praktilisemaks

„Eesti eesmärgiks on lisada sel suvel toimuvale Kolme Mere tippkohtumisele praktilisemaid aspekte, sealhulgas ka arutatada täpsemalt läbi uue Kolme Mere Algatuse Fondi eesmärgid ja rahastusmudel. Täna ütles USA välisminister Michael Pompeo Münchenis välja, et Ühendriikidel on plaanis suunata Kolme Mere projektidesse 1 miljard dollardit, mis näitab nende tugevat usku meie regiooni majandusse,“ lausus president Kersti Kaljulaid täna Müncheni julgeolekukonverentsil toimunud Kolme Mere Algatuse ümarlaual, kus ta esines koos koos USA energiaministri Dan Brouillette’iga.

15.02.2020