Kõned

Vabadussõja relvarahu 100. aastapäeva pidulikul rivistusel Narvas

 Vabadussõja relvarahu 100. aastapäeva pidulikul rivistusel Narvas

Head Eesti riigikaitsjad ja liitlased, head Narva inimesed!

Samasugune vaikus, mille tunnistajateks äsja olime, valitses siinsamas ka täna täpselt 100 aastat tagasi. Lõplikult vaikisid relvad kogu Soome lahest Lätimaani ulatunud rindel. Vaikisid pärast 402 päeva kestnud katkematut kõnelemist.

Ka inimesed nii rindel kui ka tagalas võtsid vaherahu vastu vaikselt. Pea kõik kaasaegsed meenutavad, et relvarahu saabumist ei tähistatud juubeldamise või ülevoolava pidutsemise, vaid pigem vaikse rõõmustamise ja mõtlikkusega. Mõeldi sõtta jäänud kaasvõitlejatele ning saavutatu suuruse üle.

Soomusrongidel ja ratsarügemendis kogu Vabadussõja läbi teinud Edgar-Johan Kuusik on meenutanud oma tundeid hetkel, kui kuulis vaherahu saabumisest. Tsiteerin: „Isa Kreutzwaldi ennustus eesti rahva tulevikust oli tõestunud. Kõige ülevam oli sealjuures tundmus, et kodumaa ei olnud saavutanud vabaduse mingi kingitusena, vaid raskete, piinavate katsumuste ja oma jõudude pingutuse tulemusena.“

Need sõnad võtavad väga hästi kokku ka Vabadussõja võidu ühe peamise põhjuse ja õppetunni, mida peame alati meeles pidama. Et Eesti on kaitsmist väärt. Et Eesti on kaitstav ka ülekaaluka vaenlase vastu ja lootusetuna näivas olukorras. Et edu pandiks on meie endi tahe, julgus ja otsustavus. Samas ei tohi me unustada, et Eesti edukas kaitsmine on meie väiksust ja asukohta arvestades võimalik vaid liitlaste ja sõprade abiga.

Liitlassuhete hoidmine nõuab vaeva ja hoolt kõigilt poliitikutelt, diplomaatidelt ja sõjaväelastelt. Selles küsimuses pole aeg 100 aasta jooksul teinud mitte ühtegi korrektiivi. Ilma liitlasteta poleks me võitnud Vabadussõda. Ilma liitlasteta ei saa me ka täna, kui siin Peetri platsil seisavad 1. jalaväebrigaadi rivis ka Briti sõjamehed.

Head kohalviibijad!

Narva on üks äraütlemata hea ja õige koht, kus tänast päeva tähistada.

Sest just Narva linnas tunduvad põimuvat mitmed Vabadussõja loo läbivad ja iseloomulikud jooned.

Vabadussõda algas Narvast, aga ka lõppes siin 1919. aasta detsembri viimastel päevadel, mil Punaarmee tegi veel ägedaid katseid Narva jõe idakalda vallutamiseks.

Tegelikult pidaski Eesti 1919. aasta detsembris sõda kahel rindel – siin Narva all toimusid tõrjelahingud, mida osavõtjad on pidanud Vabadussõja kohta „ennenägematult intensiivseteks“.

03.01.2020

 

Uudised

President Kaljulaid arutas Tšiili kolleegiga digikoostööd ja kliimaküsimusi

President Kaljulaid arutas Tšiili kolleegiga digikoostööd ja kliimaküsimusi

Tšiilis ametlikul visiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus Eesti aja järgi eile õhtul Tšiili riigipea Sebastián Piñera’ga. Presidentide arutelu keskendus kahe riigi ametkondade ja ettevõtete koostöö tihendamisele eeskätt digi- ja küberturvalisuse valdkonnas, aga ka kliimaküsimustele ning ÜRO Julgeolekunõukoguga seotud temaatikale.

„Tšiili ja Euroopa Liidu vahelised suhted on ajalooliselt olnud lähedased ning koostöö on tihe mitmetes valdkondades alustades majandusest, kodanikuühiskonnast, aga ka kliimaküsimustes. Eesti ja Tšiili on mõlemad innovaatilised riigid ning meie soov on läbikäimist veelgi tihendada. Eeskätt näeme potentsiaali digi- ja küberturvalisuse valdkonnas, kus Eesti kogemused on kõrgelt hinnatud,“ ütles president Kaljulaid pärast kohtumist  oma Tšiili kolleegi Sebastián Piñera’ga.

17.01.2020

 

President Kaljulaid alustab täna Tšiili visiiti

Vabariigi President alustab täna ametliku kahepoolse visiidiga Tšiili, kus kohtub kahe päeva jooksul nii Tšiili presidendi, parlamendi esimehe kui mitmete ettevõtjate ja ametkondadega. Visiidi fookuses on koostöö küber- ja digivaldkonnas ning kliimaküsimused.

16.01.2020

 

President Kaljulaid kohtus Soome peaministri Sanna Mariniga

President Kaljulaid kohtus Soome peaministri Sanna Mariniga

Eesti riigipea kohtus täna õhtupoolikul Kadriorus Soome peaministri Sanna Mariniga.

Kohtumisel räägiti kliimakatastroofi vastu seismisest ning võimalikest koostöökohtades selles vallas, Põhjamaade ühisest energiaturust ning alternatiivsetes energiaallikatest, Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist ja puudutati ka julgeolekuga seotud teemasid. Peaminister Marin rääkis ka oma valitsuse järgmistest plaanidest ning tunnustas Eestit meie jõudmise eest ÜRO julgeolekunõukogu laua taha.

10.01.2020