Kõned

Eesti Parim Toiduaine 2021 autasustamisel

Laenatud kandlega kaua ei mängi

Laenatud leivaga lulli ei löö,

omal on pill siis määta või mängi,

omal on leib siis sõku või söö.

See on Hando Runnel, kõik teame. Kuid on ju nii, et oma leib,  enda toit, on midagi täiesti erilist, midagi sellist, millele elus alati, igas olukorras, toetuda saab. Nii oli see läbi aegade: meie esiisad kasvatasid või teenisid ikka leiba, mitte raha.

Eks maailm ole muutunud ja meie koos sellega. Täna me teenime raha, mitte leiba. Teame, et kui on raha, saab kindlasti ka leiba.  Kui endal ei ole, tuuakse leib raha eest kohale kasvõi teiselt poolt maailma.

Kuni viimase ajani muutus selline toomine järjest kiiremaks ja odavamaks ning meie elu seeläbi lihtsamaks. Aga ka igavamaks ja ühetaolisemaks. Kes poleks tundnud pettumust kaugel maal globaalset brändi kohates, autentset otsides?

Kuid olgu progress milline tahes, toidu tootmine oli ja jääb alati eluliselt kõige tähtsamate  majandusharude hulka. Pidagem meeles, et tsivilisatsioonid said tekkida alles siis, kui inimesed toidu kogumise asemel õppisid seda piisavas koguses tootma ja saavad püsida seni, kuni kõikidel erinevatel aladel tegutsevate inimeste toidulaud alati kaetud on.

Kuid täieliku isevarustamise kindlustamise vajadusest on tänaseks saanud minevik. Möödunud sajandi teine pool tõi põhimõttelise muutuse.

Igasugune toiduvaru, nii toore kui ka valmistoodangu oma, muutus globaalseks ja aastaringse toiduvaru hoidmine ei olnud enam vajalik.

Nii toidu kvaliteedi kui ka hinna poolest polnud sellel mingit mõtet, sest kui põhjapoolkeral külvatakse, on lõunas uus saak juba salves. Selleks, et end aastaringselt ka kriisiolukorras soodsa ja kvaliteetse toiduga kindlustada, on nüüd vaja eelkõige piisavalt kütust.

Järjest enam globaliseeruvas ja liberaalses maailmas ongi nii kõige õigem: põllumajandussaadusi kasvatada ja töödelda seal, kus see on kõige efektiivsem. Kasvatada nii palju kui vaja, aga mitte ülearu palju, sest suurtel  varudel pole hästi toimival turul mõtet, need olid lihtsalt lisakuluks.

On loomulik, et täna, mil maailm seisab lisaks kliimamuutustest tingitud riskidele silmitsi veel sellise tõsiasjaga, et terved piirkonnad maailmas võidakse ootamatult lukku panna, et seni kindlalt toiminud transpordiahelad võivad täiesti võimatutena näivatel põhjustel logisema hakata ja et ka lepingutele ning WTO reeglitele enam alati loota ei saa, tuleb meil muutuvas maailmas toimetulemiseks leida oma tegemistele senisest mõnevõrra teistsugune tasakaal.

Kuid vältida seejuures äärmusesse kaldumist. Tuleb aru saada, et ka muutuvas maailmas saab ja tuleb minna edasi, aga mitte tagasi.

Täna on mul eriline rahulolu tõdeda, et meie toiduainete tootjad, nii töötlejad kui ka põllumehed, on läbi igasuguste aegade hästi hakkama saanud. Suur tänu teile, teie ettevõtlikkuse ja töö eest! Suur tänu selle eest, et meie toidulaud on ka epideemiapäevil olnud sama rikkalik kui varem.

28.04.2021

 

Uudised

Euroopa riigipeade ühisavaldus Euroopa päeva puhul kutsub üles mõtlema Euroopa Liidu tulevikule

President Kersti Kaljulaid ja veel 20 Euroopa riigipead tegid Euroopa päeva puhul ühisavalduse, millega kutsutakse üles enne Euroopa Tuleviku Konverentsi mõtlema ja arutlema Euroopa Liidu homse ja praeguse üle.

Riigipeade sõnul vajame tugevat ja tõhusat Euroopa Liitu, mis oleks üleilmne teenäitaja üleminekul kestlikule, kliimaneutraalsele ja digitaalselt toetatud arengule. „Meil on vaja Euroopa Liitu, millega saaksime kõik samastuda, olles kindlad, et me oleme andnud tulevaste põlvede heaks endast parima. Koos võime selle saavutada. Euroopa tuleviku teemaline konverents annab võimaluse rääkida avatult Euroopa Liidust ja kuulata oma kodanikke, eriti noori. See loob ruumi dialoogiks, vestlusteks ja aruteludeks selle üle, mida me homme ELilt ootame ning millega saaksime täna panustada,“ seisab ühisavalduses.

08.05.2021

 

President Kaljulaid kohtus Varssavis oma Poola kolleegiga

President Kaljulaid kohtus Varssavis oma Poola kolleegiga

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Varssavis Poola presidendi Andrzej Dudaga, kellega arutas piirkonna julgeolekuolukorda, aga rääkis pikemalt ka energiajulgeolekust ja majanduskoostööst.  

Poola on Eesti strateegiline liitlane, me jagame sama arusaama piirkondlikest julgeolekuküsimustest, ütles president Kaljulaid kohtumise järel. “Eesti ja Poola on mõlemad oma idapartnerite tugevad toetajad, kes kasutavad iga võimalust nende julgeolekuprobleemide tõstatamiseks, aga kutsuvad neid üles ka oma riike reformima. Igal rahval on õigus valida ise demokraatlike vahenditega oma tee, aga kahjuks näeme siin lähedal Valgevenes repressioonide jätkumist,” rõhutas riigipea. Samuti vajab piirkonna julgeolekuolukord hoolikat tähelepanu hoolimata Venemaa teatest oma vägede tagasitõmbamisest Ukraina piirilt.

04.05.2021

 

President Kaljulaid tähistas Varssavis 3. mai konstitutsioonipäeva

President Kaljulaid tähistas Varssavis 3. mai konstitutsioonipäeva

President Kersti Kaljulaid osales täna Poola riigipea kutsel koos oma Leedu, Läti ja Ukraina kolleegidega Poola põhiseaduse 230 aastapäeva tähistamisel.

1791. aastal valminud Poola põhiseadus oli meie maailmajao esimene ja maailma teine nüüdisaegne põhiseadus. Ometi ei saa me midagi võtta iseenesestmõistetavalt ja peame tema väsimatult kaitsma oma õigusi ja vabadusi ja seisma kindlalt oma alusväärtuste eest, aga olema ka solidaarsed teistega, ütles president Kaljulaid tseremooniale järgnenud arutelul. „Et ka Ukraina, Gruusia ja Lääne-Balkani rahvad saaksid püüelda stabiilsuse poole. Et need, kes soovivad, saaksid meiega Euroopa Liidu rahvaste ühises peres liituda. Kahjuks näeme siinsamas lähedal, Valgevenes, kuidas rahvas võitleb samade asjade eest, millega me Euroopa Liidus oleme ammu harjunud,“ ütles Eesti riigipea. 

03.05.2021