Kõned

16. Jalta Euroopa Strateegia (YES) aastakoosolekul Kiievis

 16. Jalta Euroopa Strateegia (YES) aastakoosolekul Kiievis

Kallid Ukraina sõbrad ja sõbrad Ukrainast!

Mul on hea meel olla taas teiega siin konverentsil ja mul on rõõm näha härra Sentsovi vabaduses. Ma usun, et paljud siinviibijatest on nõudnud tema ja teiste vangide vabastamist. Oleme kasutanud Twitteri teemaviidet #freesentsov. Viimaks on see juhtunud.

Teisalt ei tohi me unustada, et tegu on kõigest esimese sammuga, aga läbida tuleb maraton – 42 kilomeetrit. Praegu ei saa veel öelda, et oleme palju edasi liikunud, aga tean, et umbes 21. kilomeetri juures võib maailma poliitilisele eliidile hakata tunduma, et paikneme finišijoonele lähemal kui tegelikult. Kui see hetk saabub, peame meeles pidama, et Krimm on endiselt okupeeritud, et see olukord ootab lahendust, mis nõuab meilt strateegilist kannatlikkust. Võib kuluda 50 aastat – Baltimaad olid okupeeritud 50 aastat, aga kuna võõrvõimu ei tunnustatud, saime oma vabaduse tagasi. Seega soovin teile rõõmsat meelt ja meile kõigile strateegilist kannatust, mis viiks lõpplahenduseni.

Seda kõne ette valmistades mõistsin, et kuigi Baltimaade poliitilisi mõtlejaid kutsutakse tihti jagama oma reformikogemusi, on meie läbielatu mingil määral kohandamatu. Loomulikult on protsess ise endiselt asjakohane, aga kui proovida toimunut mujal maailmas korrata, muutub tähendus täielikult.

Siis kui meie teekond algas ja pääsesime Nõukogude okupatsiooni viimaste päevade virvarrist, oli kogu maailm, aga eriti Euroopa, ajaloo mõistes üsna turvaline varjupaik.

Liberaaldemokraatlikud väärtused, meediavabadus, isiklik vabadus, isegi ülemaailmne elustandard ja arenevad turud – ükskõik mida statistikud ka ei mõõtnud, selle areng kogus hoogu. See oli turvaline varjupaik, kuid kohati ehk seiskunud – uute tehnoloogiatega kaasnevad võimalused jäid kasutamata, sest uuenduslikes sektorites, nagu telekommunikatsioonis ja meditsiinis, domineerisid pikad ja kindlad investeerimistsüklid.

Üldiselt võib väita, et arenevate turgude, sealhulgas Baltimaade reformikatsed panid aluse kiiretele ühiskondlikele muutustele, millega inimesed tulid hästi toime, kuna ees terendas arenenud läänelik stabiilsus.

13.09.2019

 

Uudised

Eesti riigipeale andsid volikirjad Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa suursaadikud

Eesti riigipeale andsid volikirjad Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa suursaadikud

President Kersti Kaljulaidile andsid täna Võrus oma volikirjad üle Saksamaa suursaadik Christiane Hohmann, Austria suursaadik Julius Lauritsch ja Prantsusmaa suursaadik Eric Lamouroux.

Diplomaatilise tava kohaselt tervitatakse uusi Eestisse määratud suursaadikuid ilusa tseremooniaga. Et president Kaljulaid on sel nädalal Kagu-Eestis, toimus tseremoonia Kadrioru asemel seekord hoopiski Võru keskväljakul.

17.09.2019

 

President Kaljulaid koristas pärast Tartu Rattamaratoni rajapervi

President Kaljulaid koristas pärast Tartu Rattamaratoni rajapervi

President Kersti Kaljulaid osales eile toimunud Tartu Rattamaratonil ning aitas pärast üritust puhastada rada maha visatud prügist. „Kurb on näha, kuidas spordiürituste järel on tihti metsades ja teepervedel tühje joogipudeleid, geelipakke ja muud prügi. Selleks, et meil oleks kõigil hea tervisespordiga tegeleda peame hoolitsema ka oma keskkonna eest,“ lausus riigipea.

16.09.2019

 

President Kaljulaid arutas Zelenskõiga kahe riigi koostööd ja arenguid Ukrainas

President Kaljulaid arutas Zelenskõiga kahe riigi koostööd ja arenguid Ukrainas

Ukrainas töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus täna Kiievis oma Ukraina kolleegi president Volodõmõr Zelenskõiga, kellega arutati viimaseid arenguid ja reformide hetkeseisu Ukrainas, samuti Ukraina ettevõtluskeskkonna ja õigusriigi küsimusi.

13.09.2019