Kõned

Vabariigi President Euroopa Kontrollikoja 40. aastapäeva tähistamisel

Ekstsellentsid, daamid ja härrad, aga ennekõike – armsad sõbrad!

Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja nimel – õnnitlen teid selle olulise teetähise, selle organisatsiooni 40. aastapäeva puhul! Olete olnud tõeline okas EL-i täidesaatvat poolt torkimas ja ma olen teie saavutuste üle tõeliselt uhke! Olgu teie hambad ka edaspidi teravad, sest Euroopa maksumaksjad vajavad teid. Ja olgu ka teie keel terav, sest selle asutuse peamine tööriist on mõjutamine avaliku arvamuse kaudu. Kontrollikojal on mandaat anda aru Euroopa maksumaksjatele ning nende rida algab Euroopa Parlamendist ja lõppeb tavaliste bussis sõitvate inimesega. Selleks et tema mõjutamistöö tõeliselt edukas oleks, peab Kontrollikoda loomulikult leidma õiged vahendid, õiged sõnad ja õige murelikkuse astme meie ühise raha kaitsmisel.

Kuigi traditsiooniliselt on Euroopa Parlamendi peamine murekoht olnud EL-i eelarve kiire kulutamine, polnud põhimõtteliselt mingit nõudlust täpse auditeerimise järele. Mäletan veel neid aegu, kui Kontrollikoda kasutas aruandluses pigem kvalitatiivseid, mitte kvantitatiivseid andmeid. Probleemide taset polnud siis lihtne mõista ja enamasti jäid need üldsuse tähelepanu alt välja.

Mäletan seda esimest korda – see oli umbes 2006. aasta paiku –, kui Kontrollikoda esitas oma revisjoni tulemused kvantitatiivses formaadis, esialgu arglikult ainult ühes aastaaruande peatükis, ühtekuuluvusfondi osas, mille probleemid olid märkimisväärsed. Revisjoni järeldus kõlas siis umbes nii: vähemalt 12% rahast oleks pidanud jääma välja maksmata. Nagu näete, viitab see lause alumisele veapiirile, sest suurima tõepäraga tulemus oleks sel hetkel olnud nii lähedal ühele kuuendikule, et Kontrollikoda ei tahtnud hakata maksumaksjaid hirmutama.

13.10.2017

 

UUDISED

Riigipea sõidab täna töövisiidile Norra Kuningriiki

Vabariigi President Kersti Kaljulaid sõidab täna töövisiidile Norra, kus kohtub riigijuhtidega ning osaleb tehnoloogiakonverentsil.

President Kaljulaid kohtub visiidi käigus Norra kuningas Harald V ja kuninganna Sonjaga, peaminister Erna Solbergiga ning parlamendi spiikri Olemic Thommesseniga. Lisaks esineb president Kaljulaid Oslos Aftenposteni tehnoloogiakonverentsil loenguga teemal „Kuidas muuta kogu rahvas digitaalseks?". Riigipea külastab ka Norra Välispoliitika Instituuti, kus peab avaliku loengu meie regiooni julgeolekuolukorra kohta.

16.10.2017

 

President Kaljulaid arutas Luksemburgi peaministriga digikoostöö ja idapartnerluse küsimusi

Vabariigi President Kersti Kaljulaid kohtus täna Luksemburgis sealse peaministri Xavier Betteliga, kellega arutati kahe riigi koostööd digi- ja julgeolekuvaldkonnas, Euroopa tulevikku ning idapartnerlust puudutavaid küsimusi. Kohtumisel andis peaminist Bettel meie riigipeale üle ka lepingu, millega reguleeritakse Eesti andmesaatkonna asutamine Luksemburgis.

12.10.2017

 

Kersti Kaljulaidile pühendatud postmargi esitlemine

Kersti Kaljulaidile pühendatud postmargi esitlemine

Täna esitleti Vabariigi Presidendi Kantseleis Kersti Kaljulaidile pühendatud postmarki, mis ilmub Eesti Posti ja Riigikantselei asutatud seerias „Eesti Vabariigi riigipead 1918-2018".

10.10.2017