Kõned

Teenetemärkide üleandmisel Eesti Tänab 2021

Kallid teenetemärkide laureaadid, mu armsad kaasteelised!

Mõnikord on nii, et tuleb kohe mitu korda hakata, enne kui asja saab. Tänavuse aasta tähtsündmustega on see valdavalt nii läinud, muuhulgas ka teenetemärkide jagamisega. Mis minu jaoks on seotud vana hoiatusega – ole oma soovidega ettevaatlik, need võivad täide minna.

Nimelt siis, kui andsime teenetemärke kätte Narva kolledžis, säravat päikest täis ruumis, mõtlesin ma, kui haruldane see on, et üleandmise hetkel saavad teenetemärgid päris päikeseavalguses ja lumises päikesesäras helkida. Ja ma tundsin, et ei tahaks seda enam kunagi teha kohas ja viisil, kus päevavalgus peale ei paistaks. Paraku on aga nii, et suurem osa meie kultuuriruumist, kokkutulemise ja kõnepidamise paikadest, mis ka piisavalt mahukas on, loodab saalisviibijate sisemisele särale.

Ja siin me nüüd siis oleme, suures suves. Ruumis, mis on inimolendile meeldivam, aga keskkonnana kontrollimatum, kui mistahes aknata saal.

Õnneks oleme selle aastaga ju harjunud, et keskkond on ootamatu, kontrollimatu ja kiirelt muutuv. Enam ei leia kedagi, kes muretseks sobimatul hetkel ülelendava linnu kraaksatuse või kõneleja näo ees sumiseva mesilase pärast.

Hoopis üha rohkem leidub neid, kes muretsevad hoopis selle linnu ja mesilase pärast. Pisiasjad on kaotanud oma võime meid häirida. Võib-olla on selles võti meie laste tuleviku paremaks tegemiseks. Ehk ometi oleme lõpuks lähemal selle mõistmisele, et vähem saab rohkem olla. Olles sunnitud Fred Jüssi kombel tagaaias rohuliblega suhtlema ja selle ümber käivat vilgast elu imetlema, võime avastada, et see ongi kaunis meeldiv tegevus.

Kindlasti ei jää me igavesti paikseks. Ja valdav enamus maailma rahvaid istub ka edaspidi õhtuti välja minnes üksteisele, ka võõrastele, suhteliselt lähedale. Aga midagi on ehk ikkagi muutunud, just selles osas me maailmast, kus on jõukust ja seepärast ka mõjuvõimu. Arenenud riikides, nagu peenemalt öeldakse, meiesuguste hulgas siis.

Pärgviirusest viidute mälestus väärib, et inimkond oleks edaspidi parem asukas oma planeedile. Ja ta ongi. Tegelikult on selles, et individualismis süüdistatud kodanikud üle ilma suutsid eakate elude säästmiseks loobuda paljust olulisest, üks väga selge märk. See on märk, et 21. sajandi inimesele on loobumine kellegi elu hoidmiseks vägagi jõukohane.

Lõpuks on ka kliimapööre mõningasest enesekohasest mugavusest loobumine tulevaste inimpõlvede elude hoidmiseks. Pandeemia on näidanud, et ühiskonda saab eest vedada, toetudes inimeste headusele.

04.06.2021

 

Uudised

President Kaljulaid: Eesti jagab meelsasti Kosovoga reformide ja digipöörde kogemusi

President Kaljulaid: Eesti jagab meelsasti Kosovoga reformide ja digipöörde kogemusi

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Kadriorus Kosovo presidendi Vjosa Osmani-Sadriuga, kes on Eestis kahepäevasel ametlikul visiidil ning kinnitas, et Eesti toetab jätkuvalt Kosovo viisavabadust Euroopa Liiduga ning jagab meelsasti Kosovoga oma kogemusi reformide läbiviimisel, Euroopa Liiduga lõimumisel ja digipöörde teostamisel.

10.06.2021

 

President Kaljulaid kuulutas välja kaks seadust

President Kersti Kaljulaid kuulutas täna välja karusloomade aretamise ja pidamise keelustamise ning hädaolukorra seaduse muudatused.

Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused keelustavad Eestis loomade aretamise ja pidamise üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk. Praeguses litsentsid kasvatajatele kehtivad kuni 1. jaanuarini 2026.

10.06.2021

 

President Kaljulaid arutas WHO juhiga vaktsineerimise ja naiste-laste õiguste küsimusi   

President Kaljulaid arutas WHO juhiga vaktsineerimise ja naiste-laste õiguste küsimusi   

Šveitsis töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus täna Genfis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) peadirektori dr Tedros Adhanom Ghebreyesusiga, kellega arutas võimalusi kroonviirusest tingitud mõjude vähendamiseks ja vaktsineerimise tõhustamiseks.

„Iga riik võitleb kroonviirusega ise, aga maailm ei muutu endiseks enne, kui me oleme saavutanud piisava vaktsineerituse taseme kõigis riikides. Siin on rahvusvahelistel organisatsioonidel ja eeskätt Maailma Terviseorganisatsioonil võtmeroll erinevate riikide taseme ühtlustamisel. Ka Eesti on otsustanud annetada 800 000 doosi riikidele, kelle enda vaktsineerimisvõimekus on madalam, sealhulgas meie Idapartnerluse riikidele. Ainult nii saame vältida uusi suuri koldeid ja viiruse üha uute tüvede väljaarenemist,“ ütles Vabariigi President kohtumisel.

08.06.2021