Kõned

Kindralleitnanti auastmetunnuste üleandmisel Martin Heremile

Austatud kaitseminister, head kindralid, kommodoor, daamid ja härrad!

Martin Heremi teekond Kaitseväe juhiks algas minu jaoks hetkest, kui ta ütles, et on valmis kaitsma Eesti riiki ka kivikirvega, kui muud ei anta. Me teame, et tegelikult suudame siiski pisut paremini. Oleme püüdnud juba mõnda aega seda kolmandat tärni sulle lisada, aga see on paar aastat viibinud. Nüüd lõpuks saab see kolmas tärn sind „kätte“. Just see – sisu eelistamine välisele vormile – iseloomustabki kõige paremini meie Kaitseväe juhatajat. Sest igasugust välist hiilgust oled sa jõuliselt kärpima asunud. Ja õige ongi, sest väline hiilgus on tihti pöördvõrdelises seoses tegeliku võitlusvõimega. Tegeliku sisu osas on Kaitsevägi aga ainuüksi nende kahe aastaga palju arenenud.

Me oleme eelnevatel aastatel väga palju keskendunud võimeplaneerimisele ehk sellele, milline meie Kaitsevägi peaks olema. Pisut vähem aga operatiivplaneerimisele ehk sellele, mismoodi me selle väega sõda peame, kui vajadus peaks tekkima. Olen isegi briifides märganud, et see on muutunud. Ka minule ei seletada enam meie Kaitseväe vajadusi mitte läbi selle, mida oleks vaja, vaid läbi selle, kuidas me olemasolevaid asju kasutame ja ennast kaitseme. Ja mitte ainult ennast, vaid ka oma lähemaid liitlasi. Just nüüd oleme hakanud palju rohkem mõtlema Balti riikide kaitsmisest kui tervikust, sidunud selle ära uute sõjaliste võimetega, mida võiksime Läti ja Leeduga kahasse arendada.

Meie aja- ja reservteenistust oled sa muutnud veelgi inimnäolisemaks ning vabadele kodanik-sõduritele kohasemaks. Kuigi leidus skeptikuid, kes arvasid, et distsipliini ja motivatsiooni kasvatab kõige paremini igaõhtune kasarmulae põrnitsemine ja igahommikune voodinurkade mõõtmine. Praktika on kinnitanud vastupidist. Meie „koledas kaitseväes“ on kasvanud sõdurite rahulolu ja motivatsioon, järsult kahanenud ajateenijate väljalangevus. Seda kõike ilma, et ükski reservüksus oleks vajalikul tasemel jäänud ette valmistamata. Kõik on saanud tehtud vähema formalismi ja rohkema sisuga.

01.03.2021

 

Uudised

Eesti ja Läti riigipead arutasid Riias digi- ja rohepöörde küsimusi

Eesti ja Läti riigipead arutasid Riias digi- ja rohepöörde küsimusi

President Kaljulaid kohtus täna Riias Läti riigipea Egils Levitsiga. Kahe riigi de iure tunnustamise sajandale aastapäevale pühendatud kohtumise peateemadeks kujunes koostöö kroonviiruskriisi vastu võitlemisel, rohe- ja digipöörde soodustamine ning välis- ja julgeolekupoliitika.

„Avaldan kaastunnet nii Eestis kui Lätis kroonviiruse tõttu lähedase kaotanuile. Pandeemia riigipiire ei tunnista ja nii on omavaheline koostöö selles võitluses äärmiselt oluline. Kogu selle kriisi väitel on meie ametkondade ja poliitikute suhtlus olnud tihe. Ainult niimoodi, omavahel suheldes, andmeid vahetades ja koostööd tehes saame taastada ka inimeste vaba liikumise nii Balti riikide vahel kui tegelikult kogu Schengeni alal. Oluline on viirus maha suruda ja mitte miski muu peale eduka vaktsineerimise meid siit tegelikult välja ei aita. Kutsun veelkord inimesi üles usaldama meie arste ning võimaluse avanedes ennast vaktsineerida laskma,“ sõnas president Kaljulaid pärast kohtumist.

02.03.2021

 

Vabariigi President sõidab täna töövisiidile Lätti ja Leetu

President Kersti Kaljulaid sõidab täna kahepäevasele töövisiidile Lätti ja Leetu, et edendada omavahelist koostööd ning tähistada Eesti-Läti ja Eesti-Leedu diplomaatiliste suhete sajandat aastapäeva.

02.03.2021

 

Vabariigi President sõidab uuel nädalal töövisiidile Lätti ja Leetu

President Kersti Kaljulaid sõidab teisipäeval töövisiidile Riiga, kust suundub sama päeva õhtul Vilniusesse. Neil päevil möödub sada aastat kolme Balti riigi omavaheliste diplomaatiliste suhete algusest ning visiidi eesmärk on omavahelise läbikäimise hoidmine ja koostöö tihendamine.

26.02.2021