- Reset + Print

Ühiskonnaõpetuse tund Narva abiturientidele

03.04.2020

Kallid sõbrad!

On hoopis isesugune aeg, aga selge on ka see, et just ühiskonnaõpetus on täna hoopis teise tähendusega, kui ta oli kasvõi kolm nädalat tagasi. Täiesti selgelt annab ühiskonnaõpetus meile praegu selles vallas intensiivkursust. Kodanik olemine ja kodanikuvastutus – need on hoopis teise tähendusega sõnad, sest et tavaoludes ei ole meie kodanikuvastutuse tagasiside protsess nii otsene ja kiire. Eesti elu tagasisidet iga inimese igapäevasele käitumisele ja panustamisele on tavaoludes keeruline mõõta, mõnikord isegi tagantjärele vaadates. Ent täna on asjad hoopis teistmoodi.

Mõned meist on alati teerajajaks, näiteks puuetega inimeste aitamises või sotsiaalhoolekandes – nad saavad öelda, et on meie ühiskonda reaalselt mõjutanud ja näevad seda. Need, kes aitasid luua Eesti põhiseaduse, mis on maailma parim võimude tasakaalu ja kodaniku enda vastutuse osas, nemad võivad öelda, et nende tegevusel on tagasi vaadates selged ja arusaadavad tagajärjed. Samuti need, kes viisid läbi rahareformi, ja ka need, kes aitasid Eesti eelmise kriisi ajal euroalale. Ja muide, selles viimases polnud sugugi ainult targad onud valitsuses ja rahandusministeeriumis tegijad – tegelikud tegijad olid paraku ühiskonna tundlikum ja haavatavam osa. Kui Eesti tegi panuse euroalale liikumisele ja sellega kaasnevale kiirele majanduse taastumisele, siis jäid paljud tööinimesed tööta ja tundlikumad grupid ühiskonnast tähelepanuta, sest meil lihtsalt ei jätkunud majanduskriisis probleemide lahenduseks ressurssi. Kriis möödus kiiresti ja sellest võitsid ka kõik, aga sellegipoolest oli meie toona valitud tee läbi kriisi raske just tundlikele ühiskonna gruppidele.

Kui vaatame tänast kriisi, siis õnneks saab riik teha palju rohkem kui asi puudutab majandust. Meil ei ole tarvidust eelarvet kindlasti tasakaalustada, saame kulutada, et pakkuda tuge haavatavamatele gruppidele, eelkõige inimestele sektorites, kus võib-olla mõneks kuuks, aga võib-olla kauemaks on igasugune töö ära kadunud. Nii et majandusega on vähemalt esialgu, kui kriis pikale ei veni, palju-palju lihtsam kui 2009. aastal.

Teisest küljest on ühiskonnal tervikuna palju raskem on sellepärast, et see kriis ootab selget ja kiiret reageerimist absoluutselt igalt inimeselt. Teilt ka, teie vanematelt, kõikidelt. Ja see reageerimine on tihti seotud laste puhul millestki loobumise, millegi tegemata jätmisega. Kui tavaliselt on mingi mure, siis asume asja kallale – tuleme kokku ja noorusliku tarmukusega teeme midagi tavaliselt ära. Seekordne tegemine on vastupidine. Tuleb jätta sõpradega kohtumata, vanaemale külla minemata, aga kindlasti tuleb vanaemale helistada, ta väga ootab seda. Kui ta on üksi elav vanainimene, siis loomulikult tuleb talle viia ka toidukott ja apteegikott ukse taha, vaatamata sellele, et ta kindlasti ütleb teile, et ei ole tarvis ja ta saab ise hakkama. Teie ülesanne on nüüd öelda, et ei tohi, sellepärast, et see on vanematele inimestele keeruline aeg.

Noored inimesed, kes on veendunud, et nad on terved, saavad ka vabatahtlikena aidata teistele vanuritele toitu ja ravimeid koju viia. Kindlasti tekib selline hetk, kus see on vajalik. Kuna see haigus tabab vanemaealisi, siis need vanemaealised, kes elavad täna üksi, on nagunii naturaalses isolatsioonis ja neil on vaja väikest abi – just seda, et keegi viib neile selle kraami ukse taha. Muud ei olegi vaja ja see aitab neil tervena püsida.

Teil on õnn elada väiksemas kogukonnas, kui seda on Tallinn, kus kõik on väga anonüümne. Teie ju tegelikult teate, kellel on abi vaja – vanainimesed, kellel on oma lapsed karantiinis või kaugel välismaal. Olge head ja pakkuge abi, te saate seda teha. Lisaks sellele, et te peate kinni kõikidest kehtestatud piirangutest, saate tegelikult ka palju aidata. Paljusid aitab ka kohalik omavalitsus, aga me ei saa selle peale kindlad olla, et kohalik omavalitsus igaüheni jõuab.

Ärge süüdistage neid, kes jäävad haigeks, nad ei tee seda meelega. Täna on juba meil ühiskonnas kindlasti Eestis sadu haigeid, kes enda teadmata põevad viirust sümptomiteta. Nad on meie hulgas ja nii juhtub, et inimesed nakatuvad. Ärge arvake, et need, kes on määratud karantiini või on koroonaviirushaigusega, on selles kuidagi ise süüdi. Mõned arstid on mulle vihjanud, et hakkab tekkima sellist stigmatiseerimist.

Saate aidata üksteist ka sellega, et teie kooliaeg ei läheks raisku. Ka see on kodanikuvastutus. Võtta vastutus selle eest, et e-õpe ei läheks raisku.

Igaühe distsipliin ja iga inimese iga samm iga päev, kui ta välja läheb, määrab Eesti tuleviku. See on miski, mida teie põlvkond pole näinud, pole näinud ka meie põlvkond. Loodan, et inimkond õpib sellest kriisist ja oleme edaspidi niisuguste asjade jaoks paremini valmis. Tasub korraks mõelda, et tegelikult ei ole see kroonviirus esimene, mis inimkonda räsib. Ka SARS ja MERS kuuluvad kroonviiruste klassi, aga nad kadusid kiiresti ega tulnud tagasi ja isegi vaktsiini ei arendatud välja. Võib-olla kui seda oleks tehtud, oleks meil täna vaktsiin, mille pealt oleks kergem kroonviirusega võidelda.

Eestis on levinud arusaam, et noored inimesed ei pea liiga muretsema, kuna haigus ei ole neile eluohtlik. See on õige – noored põevad haiguse läbi, aga see on üks väga vastik haigus. Usun, et olete internetis inimeste kogemusi näinud, et see võib olla äärmiselt ebameeldiv kopsupõletik ka noorematele ja kuigi oma elu pärast kartma ei pea, siis on see tõsine kopsuhaigus ja me ei tea ju lõpuni, mis haiguse läbi põdenud inimeste kopsudega pikas perspektiivis saab. Kui minuvanusel on see mure võib-olla 20­–30 aasta perspektiivis, siis teil ikkagi rohkem 80 aasta perspektiivis.

Kui see kõik mööda saab, siis pidage ikkagi meeles, mida kodanikuvastutus tähendab. Te olete saanud parima võimaliku koolituse selles vallas, võttes ise vastutuse selle eest, mis praegu toimub. Teie kodu ja vanemad on eeskujuks, aga teiselt poolt on see unikaalne viis kogeda enneolematut vastutust just noorte jaoks. Ja tuleviku Eesti jaoks, kui õpite sellest aktiivse eluhoiaku, appitulemise, üksteisele toeks olemise ja märkamise, siis olete karastunumad ja empaatiavõimelisemad kodanikud.

Täna arutatakse palju selle üle, milline ühiskonna korraldus suudab viirusega paremini toime tulla ja kas mitte majanduse suurjõu Hiina totaalrne ühiskonamudel annab neile mingis mõttes eelise? Pealiskaudsel vaatlemisel justkui annaks. Nad saavad kergemini oma kodanikke panna tegema seda, mis on võimu arvates oluline. Mittedemokraatlikes riikides ongi niimoodi, et riik võtab kodaniku käest õiguse otsustada. Teisalt korjab riik niimoodi enda kätte ka vastutamise kohustuse. Mõnes mõttes on see ju mugav keeldude ja käskude maailm, aga teatud mõttes on see igavene lapsepõlv. Totalitaarne ühiskond ei pane kunagi inimesele meie mõistes vaba kodaniku vastutust.

Selline ühiskond lülitab tasa inimeste unistused. Milleks meil oma vabadust vaja on? Oma unistustuste elluviimiseks. Mõnikord me neid vabadusi kasutades õnnestume, vahel ebaõnnestume. Selleks puhuks on meil Eestis sotsiaalne turvavõrk, sest Eesti ja teised Euroopa riigid on sotsiaalse turumajandusega riigid. Meil on tagatud ligipääs tasuta haridusele kuni ülikooli lõpuni. Meil on tervishoiusüsteem, mis katab teid kõiki. Aga teil on vabadus, olles nendest riigi poolt pakutud teenustest toetatud, teha seda, mida iganes te teha tahate. Muuhulgas võite vabalt võtta kaasa oma vanemate armastuse ja Eesti riigi poolt pakutud hariduse ja minna laia maailma. Me ei küsi, miks te läksite või kas te kunagi tagasi tulete. Loodame muidugi, et olles mõnda aega ära olnud, tulete tagasi, sest Eestil on oma kodanikele palju pakkuda, aga me ei sea teile tingimusi. Teil on vabadus valida sobiv elamise ja töötamise vorm. Valikud on erinevad – näiteks riigitöö ja muu palgatöö annavad terve rea sotsiaalseid garantiisid, mida FIEna või ettevõtjana tegutsedes nii selgelt ei ole. Iseenda tööandjana on jällegi vabadus palju suurem. Võite ise valida, nii nagu teie iseloom, riskivalmidus jm asjaolud teid valima panevad.

Demokraatlik riik eeldab erinevalt totalitaarsest riigist, et tema kodanikust saab vastutusvõimeline, vastutustundlik täiskasvanu, kes langetab kõik enesekohased otsused lähtudes iseenda, oma perekonna, oma kogukonna, laiemalt ka meie ühiskonna hüvangust. Seda pakub demokraatlik riik oma kodanikele.

Eesti riik suudab edukalt pakkuda teile e-teenuseid, aga ei tohi kuritarvitada andmeid, mis tal teie kohta on. Ka see on ainult demokraatlikus riigis võimalik, et riik ise piirab enda õigusi ja võimalusi neid andmeid, mis tegelikult tema erinevates andmebaasides on, kasutada kodaniku vastu. Paljud teised demokraatlikud riigid küsivad meilt, kas selline e-ühiskond ei vii paratamatult Suure Vennani. Siin ongi üks suur erinevus Hiina mudeli ja Eesti mudeli vahel –  ka Hiina pakub oma kodanikele palju e-teenuseid ja e-lahendusi, aga ei luba oma kodanikele, et andmed jäävad puutumata, et nende põhjal ei tehta inimeste kohta mingisuguseid järeldusi. Meil siin Eesti riigis on niimoodi – need andmed on endiselt teie omad, sest riik on öelnud, et ei kuritarvita neid.

Samuti ei ole totalitaarses riigis lihtne riigi vastu kohtust õigust otsida. Kolmas element, mis totalitaarses riigis kindlasti puudub on sõnavabadus. Totalitaarses riigis peab näiteks muretsema, kas teie arvamust suuremates meediakanalites avaldatakse, kui see on vastuvoolu riigijuhtide või teatud arvamustega. Eriti tüütud totalitaarsed režiimid mitte lihtsalt ei piira seisukohtade avaldamist meedias, aga suudavad jälitada teie seisukohti isegi siis, kui ütlete need välja kitsamas ringis. Nõukogude Liit oli selline totalitaarne režiim.

Te võite oma seisukohti vabalt avaldada, aga vastutustundlikult, ei mingit solvamist. Miks see on tähtis? Ilus ja viisakas väitlus on ühiskonnale tervem. Ent siin on veel teinegi element. Kui väitlus pole viisakas, siis läheb teine pool lukku, ei kuula teid ja nii saavuta kompromissi, mida läksite väitlusse sisenedes otsima. Kui tekib kurjade sõnade ping-pong või läheb iroonitsemiseks, siis kompromiss võimalus paratamatult kaob.

Nii on vabadus on oma seisukohti avaldada, aga kui tahate midagi ära teha, siis tehke seda vastutustundlikult, teiste seisukohti austavalt ja omavahel kokku leppides.

Eesti riik on vabadele ja vabadust armastavatele kodanikele paik, kus nad saavad vabalt tegutseda teades, et erilise ebaõnne korral saavad nad abi. Ja selline riik, andes oma kodanikele vabaduse, ootab, et nad ka vastutaksid. Siit oleme tagasi meie tunni alguse juures. Mul on kahju, et te peate niisuguses eas kandma nii suurt vastutust kogu ühiskonna ees, aga see on vaba riigi kodaniku tunnus teha seda auga ja ausalt. Ma tean, et seda teete ja ei ole nii, et kui mänguväljak ja rulapark on kinni, siis paneme pundi kokku ja lähme metsa piknikku pidama. Te ei tee seda ja aitäh teile selle eest! Ja jõudu selle ühiskonnaõpetuse kiirkursuse läbimiseks lähimatel kuudel.