- Reset + Print

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia maja avamisel

28.09.2019

Head sõbrad!
Austatud akadeemiline pere!

Tallinna Kõrgema Muusikakooli avaaktusel „Estonia“ kontsertsaalis sõnastas kooli kuratooriumi esimees insener Georg Hellat uue õppeasutuse tulevase olemuse väga lihtsa ja selge soovi läbi: „Saagu uus kool üheks ilusamaks ehteks meie noorele vabariigile“.

Lühikesed teated uue kõrgema kooli asutamisest ilmusid küll ajalehtede teisel-kolmandal küljel, sest käimas oli sõda meie iseseisvuse säilitamise nimel ja esiküljed olid ülemjuhataja staabi teadaannete ning sõjauudiste päralt. Kuid need napid teated lehtede keskmistel külgedel uue kooli loomise kohta tõid lugejateni uudise, mis määras sama oluliselt meie maa saatust, kui esikülgede teated Vabadussõjast.

Eesti ajaloost leidub üksjagu neid näiteid, mis kummutavad kulunud ladina kõnekäänu inter arma silent musae ehk relvade keskel muusad vaikivad. Vastupidi, meie esivanemad on teadnud juba arhailise regilaulu aegadest alates, milline vägi peitub kultuuris, milline ühendav jõud on laulus ja muusikas. Nii oli ka sajand tagasi, nendel karmidel päevadel, kui Vabadussõja käigus ja oma riigi tulevikus ei olnud meil veel täit selgust, kuid Estonia Seltsi eestvõttel asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool. Meile siin Eestis oli selline otsus igati mõistetav, nagu ka see, et õppetööd jätkati teise maailmasõja ajal ka siis, kui märtsipommitamises oli oma koolimaja hävinud.

Meie minapilti on alati kuulunud tugev sillaehitamine vabaduse ja loova eneseväljendamise vahel. Kultuur on rasketel aegadel olnud meie viimane vabaduse kants ja meie oma salakeele kodu.

Juubeli-üldlaulupeo aastal on kohane meenutada, et see meie rahvuslik rituaal sai alguse just pühendusena pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale. Pühendusena vabadusele.

Tänapäevalgi on muusika ja teater meie rahva jaoks sootuks enam kui lihtsalt kaunid kunstid. Eesti teater elab ja hingab kaasa Eestit ja kogu inimkonda huvitavates aruteludes. Eesti muusika kõnetab kodus ja kaugemal. Oma klassikalist kuuluvust Euroopa kultuuriruumi saame uutele huvilistele kõige lihtsamalt näidata just oma kunsti ja muusikat tutvustades.

Kogu Euroopa, elades küll aegade külluslikumaid aegu, otsib uut ja senisest paremas tasakaalus, suuremat osa ühiskonnast teenivat, seejuures meie planeeti säästvat olemise ideed. Samamoodi ka Eesti.

Just sellises, sõnades ja arvudes mitte kuidagi kirjeldatavas otsingus on sajandeid abi otsitud kultuurist. Ainult kultuur suudab instinktiivselt kirjeldada inimese ja ühiskonna olemust ning püüdlusi.

Vaba maailma vabad kunstid suudavad seda teha kõigi jaoks, lõpuks joonistades välja ka meie tuleviku. Just sellepärast oli kultuur meile tähtis vabariigi sünniaastail, vabariiki vaikses ühises mälus leinates ja teda uuesti üles ehitama hakates. Mõnikord, kui aeg tundub lihtne ja selge, kipub see ununema. Aga alati, kui vajame uut mõtestamist, uut tasakaalu, muutub kultuur kõige olulisemaks teenäitajaks. Ja nagu vabas maailmas ikka, ei ole üht ja õiget, on valmisolek ja avatus kirjeldada mitmekesist, ka kõige marginaalsemat - aitamaks ühiskonnal üksteist mõista, tõlkides arusaadavalt ja pieteeditundeliselt meile meid endid.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on kaasaegne ülikool, mis on sügavalt seotud meie vabaduse ja kultuuriga ning mille vaimu rikastavad välismaa tudengid ning õppejõud. Siin kasvatakse koostöös ja avatuses, olles osalised rahvusvahelises kultuurielus, tuues meie juurde maailma ja seletades meie maailmataju ja põnevaid mõtteid kõigile neile, kes tahavad kuulda ja kuulata.

Head sõbrad!

Te olete puudutanud meie hingekeeli ja hoidnud Georg Hellati soovi, muutes selle kooli üheks ilusamaks ehteks meie vabariigile.

Nüüd, 20 aastat pärast hoone esimese etapi valmimist ja 35 aastat pärast algset arhitektuurikonkurssi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone saalikompleksi valmimisega lõpuks ometi täielikult valmis saanud.

Palju õnne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. aastapäeva puhul!